ma harjutasin poolteist tundi täna ainult heliredeleid ilma mingisuguse puhkuseta( isegi mitte üheminutilise)
ma mängisin ja vaatasin aknast välja kuidas tuul puid painutab. ja siis ma veel mõtlesin et mis tunne oleks olla seal külma käes see tuules painduv puu. ja kui suvel tormid on ja äikesetormid siis need puud ju täitsa piinlevad seal. issand kui jube oleks puu olla.
ma olen täitsa peast segi juba sellest harjutamisest. mu käsi ja kael valutavad räigelt.
tegelikult lubas õpetaja mul mängida kahekümne minuti kaupa ja siis viis minutit puhkust et käsi lolliks ei läheks ja valutama ei hakkaks aga mina ikka ei kuulanud teda, sest seekord ma lihtsalt pean tõestama et mai ole mingi äpu kes ei saa heliredelite mängimisega hakkama ja mai kavatse õpetaja õiendamist peale arvestust kuulama et jälle sa kukkusid läbi ja blaablaablaaa.homme hommikul võtan viiuli kätte ja hakkan jälle harjutama ja siis lähen kooli ja jälle harjutan ja siis on juba arvestus ja siis ma mängin arvestusel ja siis saab arvestus läbi ja siis ma lähen koju ja loen terve ülejäänud õhtu "Rehepapp"-i sest selle peale on kolmapäeval lugemiskonroll ja mul on ainult 20 lehekülge loetud sealt.
VOT NII!